GEO · Allikad Mainimised, kataloogid, Wikipedia: kust AI‑süsteemid teie ettevõtte kohta loevad

Miks mainimised on AI jaoks olulised?

Kui keegi küsib teenusepakkujat ChatGPT-st, Perplexityst või Geminist, otsib süsteem Internetist sobivaid saite ja teeb neist kokkuvõtte. Loeb mitte ainult see, mida ettevõte enda kohta kirjutab, vaid see, kas seda kinnitavad ka teised allikad: kas ettevõte on koja kataloogis, kas sellel on ülevaateid, kas kohalik ajaleht annab teada, kas nimetab erialaportaali?

Uuringud toetavad seda. Princetoni ülikooli ja teiste institutsioonide teadlaste generatiivse mootori optimeerimise uuringus, mida esitleti KDD 2024 raames, saab AI vastuste sisu nähtavust suurendada kuni 40 protsenti, kasutades sihipäraseid meetodeid, olenevalt teemast. Ettevõtete jaoks tähendab see, et sisu ja allikaid saab mõjutada, kuid mitte ühe nipiga.

Milliseid allikaid AI‑süsteemid kasutavad

Kiireim viis näha, millised allikad teie tööstuses tõesti olulised on, on küsida tüüpilisi klientide küsimusi mitmele AI‑süsteemile ja märkida üles lingitud allikad. Tihtipeale on üllatavalt vähe korduvaid lehti.

Kataloogid: Kvaliteet kvantiteedi asemel

Varem kehtis reegel: võimalikult palju sissekandeid. Tänapäeval loeb see, kas kirjed on õiged ja usaldusväärsetes kataloogides. Kuidas edasi toimida:

1. Tehke inventuur: Otsige üles oma ettevõtte nimi, vanad nimed, vanad aadressid ja telefoninumbrid. Kirjutage iga kirje üles.
2. Joonda andmed: Nimi, aadress, telefon, veebisait, lahtiolekuajad ja teenused peavad olema kõikjal ühesugused. Vastuolud muudavad AI‑süsteemid ettevaatlikuks.
3. Kõigepealt kohustuslikud allikad: Koda, gild või kutseliit, Google'i ettevõtte profiil, Bing Places ja Apple Business Connect.
4. Valige konkreetselt valdkonna portaalid: Parem on viis portaali, mida teie valdkonnas tegelikult viidatakse, kui viiskümmend kirjet tühjades kataloogides.
5. Kustutage korduvad ja aegunud kirjed: Pärast kolimist või nime muutmist jäävad vanad andmed sageli aastateks alles.

Wikipedia ja Wikidata

Vikipeedia on tehisintellektisüsteemide oluline allikas, kuid mitte turunduskanal. Saksakeelsesse Vikipeediasse kuuluvad ettevõtted vaid siis, kui need vastavad teatud asjakohasuse kriteeriumidele, näiteks vähemalt 1000 täistööajaga töötajat, üle 100 miljoni euro aastakäive, börsil noteerimine reguleeritud turul või tõestatud turgu valitsev või uuenduslik positsioon. Ingliskeelne Vikipeedia nõuab üksikasjalikke aruandeid sõltumatutest ja usaldusväärsetest allikatest. Enamik väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid seda ei tee ja see pole viga.

Igaüks, kes on ettevõttega seotud, ei peaks artiklit ise kirjutama ega toimetama, vaid pigem soovitama arutelulehel muudatusi ja avalikustama huvide konflikti. Makstud kaastööd tuleb avalikustada vastavalt Wikimedia Foundationi teenusetingimustele. Salaja makstud artikleid kustutatakse regulaarselt ja need kahjustavad teie mainet.

Wikidata on Wikipedia taga olev struktureeritud teadmiste andmebaas. Kanne on võimalik juhul, kui äriühing on selgelt identifitseeritav üksus, mida on võimalik kirjeldada usaldusväärsete, avalikult kättesaadavate allikate, näiteks ettevõtteregistri või äriregistri ja aruannete abil. Puhas kirje nime, asukoha, asutamisaasta, tegevusala ja ametliku veebisaidiga aitab masinatel teie ettevõtet selgelt tuvastada. Sama kehtib ka siin: objektiivne, dokumenteeritud, ilma reklaamikeeleta.

Meedia ja erialaartiklid

Sõltumatud aruanded on eriti olulised inimeste ja masinate jaoks. Realistlikud teed väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele:

• Kohalik meedia: Tähtpäevad, õpipoisiõpe, projektid piirkonnas, annetused ja klubitöö on tõelised sündmused.
• Spetsialiseerunud meedia ja ühendused: Tehnilised artiklid, praktilised aruanded, loengud tööstuspäevadel. Paljud ühendused avaldavad liikmemaksu.
• Enda andmed: Sageli tsiteeritakse väikest hinnangut teie igapäevaelust, näiteks tarneaegade või hindade arengu kohta teie valdkonnas, kui see on selgelt selgitatud.
• Podcastid ja intervjuud: Ideaalis ärakirjaga, et sisu oleks ka tekstina kättesaadav.

Mida ei tohiks teha

• Ilma märgistuseta ostetud kaubad: Toimetuse sisu, mille eest on makstud, ilma et see oleks ilmne, loetakse ELi ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaselt eksitavaks reklaamiks.
• Leiutatud või ostetud ülevaated: Need on EL-is selgesõnaliselt keelatud, nagu ka väide, et arvustused pärinevad tõelistelt klientidelt ilma nõuetekohase kontrollita.
• Farmide ja massikataloogide linkimine: Sajad kirjed kataloogides ilma lugejateta ei ole kasulikud ja võivad olla kahjulikud.
• Isekirjutatud Vikipeedia artiklid: Need on tavaliselt märgatavad ja sageli kustutatakse või antakse hoiatusi.